Meie keha koosneb lugematutest rakkudest. Kuidas rakud teavad, millal kasvada ja millal viirustega võidelda? See sõltub täpsetest "signaali edastussüsteemidest". JAK/STAT on nende seas üks olulisemaid teid.
Teie esitatud käsitsi joonistatud märkmete põhjal võime seda protsessi ette kujutada teatevõistlusena:
Kui rakuvälised signaalmolekulid nagu interleukiinid (nt IL-6) jõuavad rakumembraanini, seonduvad nad membraani retseptoritega ja aktiveerivad need. Kui retseptor on aktiveeritud, äratab see lähedalasuvad JAK-kinaasid.Seejärel lisab JAK allavoolu STAT-valgule "fosfaatrühma", mis on samaväärne aktiveerimismärgise kinnitamisega. Aktiveeritud STAT valgud paarituvad, suunduvad otse tuuma, seonduvad DNA ISRE/GAS järjestustega ja suunavad geeni transkriptsiooni.
Sellel rajal on võimsad funktsioonid.Märkmed näitavad selgelt, et see mitte ainult ei reguleeri rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja apoptoosi (näiteks inhibeerib apoptoosi Mcl-1 kaudu), vaid osaleb sügavalt ka immuunvastustes ja tüvirakkude uuenemises.Lisaks põhilisele JAK/STAT põhiliinile ristub see ka teiste signaalidega, näiteks aktiveerides Ras/MAPK raja läbi SHP2 (reguleerib proliferatsiooni) või PI3K/Akt rada (edendab ellujäämist).
Et vältida signaali kontrolli alt väljumist, on rakkudel ka komplekt "pidurimehhanisme".Nagu on näidatud märkustes, võivad SHP-1, SOCS ja PIAS negatiivse tagasiside kaudu liigset aktiveerimist maha suruda.
Kui see "pidur" ebaõnnestub, jääb JAK/STAT rada püsivalt üliaktiivseks, põhjustades piiramatut rakkude proliferatsiooni.See on ka paljude kasvajate ja immuunhaiguste juur. Praegu on sellele rajale suunatud inhibiitorid muutunud vähi ja autoimmuunhaiguste ravi olulisteks sihtmärkideks.